Veidi aega tagasi saatis SpaceX Maa orbiidile 60 testsatelliiti, mis sai üle maailma suurt tähelepanu. Tegemist oli Starlink-i projekti satelliitidega, mille kaudu plaanitakse lähitulevikus edastada kasutajatele kiiret internetti otse kosmosest, olenemata asukohast.

Projekt plaanitakse valmis saada hiljemalt aastaks 2027.

Mis see on?

Lühidalt öeldes on Starlink satelliitidest koosnev süsteem, mis võimaldab kiire interneti olemasolu peaaegu igale poole Maal ja seda mõistliku hinnaga. Selleks saadetakse Maa-lähedasele orbiidile 12000 satelliiti, mis katavad suurema osa maakerast. Projekti eestvedajaks on SpaceX-i ja Tesla tegevjuht Elon Musk.

Miks seda tehakse?

Kui praegu toimival satelliitinternetil on tehiskaaslased Maa pinnast 36000 km kõrgusel, siis kulub valgusel, mis infot edastab umbes 240 ms, et jõuda kasutaja seadmest satelliidini ja tagasi. Oletame et informatsioon peab jõudma Inglismaalt Ameerikasse, ehk läbida tuleb 12800 km. Seega läbi kaabli kuluks informatsioonil umbes 76 ms selle läbimiseks. Siiski ei ole see paljude kasutajate jaoks piisav kiirus. Starlinki satelliitinternetil kuluks selle vahemaa läbimiseks umbes 43 ms. See on küll väike erinevus, kuid paljudele kasutajatele on see oluline.

Teiseks põhjuseks on see, et kuna interneti ühendus on paljudele meist enesestmõistetav, siis peaaegu 4 miljardil inimesel puudub see üldse, kuid Starlink aitaks neil mõistliku hinna eest see saada.

Kuidas see töötab?

Idee järgi peab kasutaja ostma endale pitsakarbi suuruse seadme, mis saadaks ja võtaks vastu informatsiooni satelliitidelt. Info jõudmiseks ühest kohast teise saadavad Starlink-i satellidid üksteisele informatsiooni laserite abil. 12000 tehiskaaslast, mis plaanitakse orbiidile saata paigutatakse selliselt, et need kataksid enamuse Maast. Oletame, et keegi saadab Ameerikast Eestisse sõnumi. Sõnum saadetakse kõigepealt saatmiskohale lähima satelliidini. Seejärel arvutatakse välja lühim tee, et sõnum jõuaks läbi satelliitide Eestisse ning siis saadavad tehiskaaslased üksteisele laserite abiga sõnumi. Lõpuks saadab vastuvõtjale lähim satelliit sõnumi.

Igal interneti satelliidil on krüptooni tõukejõul toimivad ioon mootorid (inglise keeles krypton ion thrusters), mis võimaldavad sellel oma orbiiti kohendada ning vajadusel hoida ära kokkupõrget, juhtides end kokkupõrgatavast objektist eemale.

Kosmoseprügi oht

Nagu eelnevalt mainitud, on igal satellidil krüptooni tõukejõul toimivad ioon mootorid. Kokkupõrke ohu korral juhitakse tehiskaaslane lihtsalt eemale tänu USA valitsuse kosmoseprügi kokkupõrke ennustuse süsteemile. Kasutusaja lõppedes juhib satelliit ennast ohutult Maa atmosfääri, kus see SpaceX-i sõnul 95% ulatuses ära põleb.

Starlinki hind

SpaceX-i sõnul on projekti maksumus kõigest 10 miljardit dollarit, mis on üsna väike hind arvestades seda, et orbiidile tuleb saata 12000 satelliiti. Eeliseks on ka asjaolu, et SpaceX saadab tehiskaaslased kosmosesse, kasutades enda rakette. Ühe satelliidi hind on umbes 300 000 dollarit. Plaanide kohaselt arvatakse, et Starlink toob kasumit 30 kuni 50 miljardit dollarit aastas.

Palju kriitikat

Starlink on saanud ka palju kriitikat, eelkõige astronoomide poolt. Kui Maa orbiidile saadetakse 12000 satelliiti, meenutavad need suuresti tähti, mis raskendab olusliselt tähtede vaatlust Maalt.

Palju on räägitud ka sellest, et nii paljude tehiskaaslaste lähestikku olemise korral, on suur oht, et need üksteisega kokku põrkavad. Mistõttu tekib Maa ümber kosmoseprügist koosnev müür. SpaceX on küll korduvalt öelnud, et nad teevad kõik selleks, et kokkupõrkeid vältida.